« Tagasi

DigiMaa projekt külmutatakse

Oktoobri viimasel nä­da­lal tea­tas sotsiaaldemokraadist et­te­võt­lus- ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni­mi­nis­ter Ur­ve Pa­lo, et omavalitsuste poolt lairibaühenduse soo­vi­ja­te kaar­dis­ta­mi­ne mit­mes maa­kon­nas on äratanud hu­vi ka suurfirmades ning sel­le tõt­tu on ta ot­sus­ta­nud valitsuse plaani muuta.

Ku­i va­rem oli va­lit­sus lu­ba­nud ka­heks järg­mi­seks aas­taks 20 mil­jo­nit eu­rot toe­tust nii­ni­me­ta­tud viima­se mii­li väljaehitamiseks sellistele maakonnaülestele omavalitsuste projektidele nagu DigiMaa, siis nüüd plaanitakse see toetusraha anda hoopis ühele suurettevõttele.

See uus olukord paneb küsima, mis saab nendest rohkem kui 18 000 sooviavaldusest, mis on DigiMaale saadetud ja mis kõige tähtsam, kas kõik soovijad saavad ka minister Palo plaani järgi endale majja lähiaastatel valguskaabliühenduse?

Riigikogu lairibavõrgu toetusrühma esindajad Andres Metsoja, Erki Savisaar ja Tanel Talve tegid minister Palole ettepaneku, et ta oma plaani elluviimisel võtaks arvesse maakondlikes digiprojektides kogutud sooviavaldused. Samasuguse ettepaneku minister Urve Palole tegid oma pöördumises ka kümme maavanemat ja kümme omavalitusliidu juhti. Paraku mingit selget seisukohta selles küsimuses ei ole MKM-st tulnud.

Riik ei toeta lairibavõrgu rajamist tiheasustusse

Minister Palo on öelnud, et riik hakkab toetama ainult „valgetel aladel" lairibavõrgu ehitust. „Valge ala" tähistab piirkonda, kus täna puudub vähemalt 30Mbit/s internetiühendus ning kuhu sideettevõtjal puudub plaan kolme aasta jooksul ka rajada. Seega saavad riigitoetusel rajatavale valguskaablile loota ainult need, kellele täna üldse mingit sidekaablit majja ei tule ning kes ei asu ka sellises piirkonnas, kuhu sideettevõtjal võiks kolme aasta jooksul tekkida mõte oma võrku rajama hakata. Kuna Telia on andnud teada, et plaanib lähiaastatel tagada suuremas osas oma vaskkaablitel põhineval lauatelefonivõrgus vähemalt 30Mbit/s internetikiiruse pakkumise, siis tema võrgu piirkonda kindlasti riigipoolt toetatud valguskaablivõrku ei tule. Seega suur osa majapidamistest ja ettevõtetest, kes on DigiMaale oma sooviavalduse saatnud, jäävad riigi poolt toetatud ühendusest ilma kuna ei asu „valgetel aladel".

20 miljonit eurot ei ole piisav kõikide Eesti metsatalude ühendamiseks

Valitsus on eraldanud aastateks 2018 ja 2019 kokku viimase miili rajamiseks 20 miljonit eurot. Kui varem oli arvutatud, et sellest rahast piisab kolme-nelja maakondliku digiprojekti toetamiseks, siis nüüd lubab minister Palo, et selle rahaga saab rajatud tervet Eestit kattev lairibavõrk.

DigiMaa majandusmudel nägi ette, et valguskaablivõrk ehitatakse korraga nii tiheasustusse, kus võrgu rajamine on ühe maja kohta odav kui ka haja-asustusse, kus võrgu rajamine on kallis. Selliselt oleks tiheasustuse majad katnud osaliselt haja-asustuse majadesse võrkude rajamise kulud. Tänu sellele oleks DigiMaa võrgu keskmine ehitushind ühe maja kohta tulnud piisavalt madal, et 35% riigitoetusega terve võrk valmis ehitada. Arvestuste kohaselt oleks DigiMaa võrgu rajamiseks Harjumaal vaja olnud ligi 10 miljonit eurot riigi toetust.

Minister Urve Palo plaan näeb aga ette, et terve Eesti peale on toetusraha ainult 20 miljonit eurot ning sellega toetatakse võrkude ehitust haja-asustuses. Kuna aga ainult haja-asustusesse võrgu rajamine väga kallis, siis seni räägitud 35%-st toetusest enam kindlasti ei piisa. Seega võiksid saada riigi toetusel endale valguskaabli majja ainult väike osa nendest peredest, kes elavad haja-asustuses. Kõik kaugemad metsatalud peavad aga ka edaspidi leppima mõne raadio teel leviva internetiühendusega.

Mis saab edasi?

Sotsiaaldemokraadist minister Urve Palo on lubanud, et järgmise aasta esimeses pooles kuulutatakse välja riigihange leidmaks ühte üleriigilist ettevõtet, kes soovib 20 miljoni euro riigi toetuse eest hakata „valgetes piirkondades" lairibavõrku rajama. Kuna hanketingimusi alles hakatakse välja töötama, siis midagi täpsemat on esialgu väga raske ennustada. Praeguse seisuga DigiMaa projekt külmutatakse ning edasised otsused tehakse järgmisel aastal peale MKM-i edasiste plaanide selgumist. Kõik DigiMaa info ja suhtluskanalid jäävad avatuks ning läbi nende antakse infot ka edaspidi.

Olav Harjo
Digikonna projektijuht