Anne Eenpalu – aukodaniku tiitel omistati 11. veebruar 2020.
Raasiku volikogu omistas endise riigivanema, peaministri, riigikogu esimehe ja kaheksakordse siseministri Kaarel Eenpalu tütretütrele Anne Eenpalule valla aukodaniku tiitli selle eest, et ta ehitas üles Aruküla mõisa valitsejamaja, mis oli vanaisa kodutalu, ja rajas sinna salong-muuseumi.
Siberis küüditatute perekonnas sündinud Anne Eenpalu pääses Eestisse tagasi 1958. aastal. Alates 1990. aastast võitles tagasi ja ehitas üles perekonna Hellema talu Arukülas. Kodutalu taastamise kõrvalt asus Anne Eenpalu osalema kohalikel kultuuriüritustel ja neid ka organiseerima. Anne Eenpalu korraldab vanaisa kodutalus  konverentse, ekskursioone ja kontserte vanaisale pühendatud tähtpäevadel.
Aastatel 1998-2002 oli Anne Eenpalu noorteorganisatsiooni Kodutütred peavanem Kaitseliidu Peastaabis, 2002. aastal asutas Kodutütarde endine peavanem Arukülas uue noorteühenduse Lindatütred ja Kalevipojad. Noortega tegeleb ta siiani.

Arry Uska (28.02.1933-21.02.2020) – aukodaniku tiitel omistati 2019. aastal

Arry Uska on elukutselt õpetaja, kes töötas Raasiku Põhikoolis kehalise kasvatuse õpetajana kuni pensionile jäämiseni. Peale õpetajatöö on ta pikki aastaid tegelenud treeneri ametiga. Raasiku Põhikooli korvpall ja suusatamine on olnud tema eestvedamisel esirinnas kogu Harjumaal.
Samuti tegeles ta 10 aastat staadioni ehitamisega, sõitis sisse ja hooldas suusaradasid Raasiku aleviku lähistel.
Arry Uska eestvedamisel jätkus 30 aastat Jüriööjooksu traditsioon, mis kestab tänaseni.
Aastatel 1969-2015 kuulus ta Raasiku Jahimeeste seltsi ning on saanud Harju Jahindusklubi tänukirja ja aumärgi jahinduse edendamise eest

Olavi Liivandi - aukodaniku tiitel omistati 2018. aastal
Olavi Liivandi on põline Raasiku elanik. Teda võib pidada Raasiku patrioodiks ja kodualeviku kaasaja arendajaks. Ta on kuulunud mitmesse volikogu koosseisu, olnud ja on kaasaaitajaks staadioni rajamisel, lasteaia ning kooli renoveerimisel ja juurdeehitusel. Samuti on ta initsiaatoriks Raasiku aleviku hoogsal elamuarendusel.

Juhan Trump - aukodaniku tiitel omistati 14.02.2017
Juhan Trump on läbi aegade olnud aktiivne kultuuritegija Raasiku vallas. Tegemist on muusikuga, (näite)kirjanikuga, muusikaõpetajaga, kes pühendunud lastele muusika õpetamisele, aga samas ka kodukoha patrioodina kirjutanud Arukülaga seotud muusikat.
Juhan Trump on olnud aktiivne kohaliku elu juhtimises ning kuulunud kolm koosseisu Raasiku valla volikokku, juhtinud Aruküla Rahvamaja.
Juhan Trump on välja andnud nii raamatuid kui ka plaate ja on selle tegevusega jäänud silma ka väljaspool Raasiku valda. Nii omistati 2015. aastal Juhan Trumpile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaadi austav nimetus.

Harri Aljasmäe - aukodaniku tiitel omistati 16.02.2016
Harri Aljasmäe on töötanud põllumajanduses, olnud bussijuht, tegelenud aktiivselt kultuuriga, lauldes ansamblis „Olmerid" ja nüüd laulab pereansamblis. 80-ndatel hakkas Harri  vabatahtlikuks tuletõrjes, osaledes väljasõitudel ja õppustel. Raasiku valla tekke järgselt võttis Harri enda kanda kogu Aruküla poole tuletõrjega seotud autode hoolduse ja vahendid. MTÜ Aruküla Uudised poolt korraldatud rahvaküsitlusel sai ta „Aasta tegija" tiitli kiire reageerimise ja tegutsemise eest Aruküla männikus tulekahju likvideerimisel. Harri on olnud eestvedaja MTÜ Raasiku Tuletõrjeühing organiseerimisel ja on juhatuse liige käesoleva hetkeni. Inimeste aitamine oli ja on Harrile alati esmatähtis. Harri on südamlik, heatahtlik, alati abivalmis, töökas ja eeskujuks oma perele, kaaskodanikele, sõpradele, kogu vallale ja ühiskonnale.

Maia-Reta Trampärk - aukodaniku nimetus omistati 09.02.2015.
Muusika ja laulmise erialal kõrghariduse omandanud Maia-Reta Trampärk alustas tööd noore muusikaõpetajana Aruküla Põhikoolis 1975. aastal. 1981. aastal kutsus ta Arukülas kokku kergemuusikakoori Spunk ning juhendas ka kohalikku meesansamblit. Nüüdseks on tema juhitav segakoor tegutsenud üle 33 aasta. Selle aja jooksul on käidud kõikidel üldlaulupidudel ja osaletud aktiivselt nii kohalikus kui üleriigilises kultuurielus.

Maia-Reta Trampärk oli ka Aruküla laste huvikooli Pääsulind (praeguse nimega  Aruküla Huvialakeskus Pääsulind) loomise ning arendamise üheks eestvedajaks ja esimeseks direktoriks (1989-1995).
Uute pedagoogiliste ideede otsingul huvitus Maia-Reta Trampärk waldorfpedagoogikast  ning koos kohalike huviliste lapsevanemate ja õpetajatega moodustati 1992. aastal MTÜ Aruküla Vabakooli Selts, mis hakkas korraldama põhihariduse andmist waldorfpedagoogika põhimõtetel. Lisaks klassiõpetaja tööle on Maia-Reta juhendanud ka waldorfkooli lastekoori, mis alates 2001. aastast on osalenud kõikidel üle-eestilistel koolinoorte laulupidudel ning 2009 ja 2014. aasta üldlaulupeol.
Maia-Reta Trampärki on korduvalt tunnustatud Raasiku vallavalitsuse tänukirjadega ja 2009. aastal omistati talle Harjumaa Aasta Õpetaja tiitel.

Peeter Palts - aukodaniku nimetus omistati 11.02.2014.
Aade Lõng OÜ omanik Peeter Palts on selle firmaga seotud olnud firma alguspäevadest alates, seega juba 45 aastat. Tänu Peeter Paltsi oskuslikule juhtimisele on üle elatud kõik kriisid ja ettevõte pakub tänaseni tööd paarikümnele inimesele. Aade Lõng OÜ tegeleb villa ketramise ja lõngade valmistamisega. Ettevõtte algusaegadel oli põhiliseks toodanguks ühevärviline naturaalsetes toonides lõng, täna on sellele lisandunud ka värvilised ja kirjud lõngad, heided ning kraasvillad.

Vaino Napp - aukodaniku nimetus omistati 14.02.2013.
Elupõline Pikavere kandi mees Vaino Napp on töötanud 17 aastat kooliõpetajana Pikaveres, välja andnud viis raamatut Pikavere kandi ajaloost, koostanud mitmeid voldikuid kodukandi ajaloo tuntumatest isikutest, kirjutanud ja lavastanud näidendeid koduloolistel teemadel ja esinenud teejuhi ning giidina erinevatel Raasiku valla üritustel.

Mai Erbe – aukodaniku nimetus omistati 14.02.2012.
Mai Erbe alustas tööd Raasiku vallas 1974. a rahvamaja ringijuhina. Alates 1975. aastast oli Arukülas Põhikoolis algklasside, vene keele, tööõpetuse, geograafia, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning klassijuhataja. 1976. aastast vanempioneerijuht ja hiljem Elo juht, 1995.–2000. aastani kooli õppealajuhataja.
Mai Erbe on Aruküla Muinsuskaitse Seltsi aktiivne liige. Tema tegevuseks on kohaliku elu ja sündmuste säilitamine. Sellisena omab Mai Erbe arhiiv hindamatut väärtust. Tema poolt koostatud ja kujundatud ajaloolised materjalide väljapanekud ja ettekanded on pälvinud suurt tähelepanu. Raamatu „Aruküla lugu 1291 – 2011" trükkijõudmine sai teoks tänu Mai Erbe arhiivile.

Kadri Viira – aukodaniku nimetus omistati 08.02.2011.
Raasiku Põhikooli direktrissi Kadri Viira elu ja tegevus on tihedalt seotud Raasiku valla piirkonnaga. 1987. aastal läks Kadri Viira Aruküla keskusest Pikaverre. Koolis tuli alustada tuli 19 lapsega. Viie aasta pärast oli Pikavere Põhikool 9 klassiga, seitsme aasta pärast oli koolis 100 last.1999. aastal sai kooliõu „Kauni kodu" konkursil I koha. Direktori teeneid selles osas on võimatu üle hinnata. Pikaverest oli saanud vallas alevike järel kolmas keskus, kuhu alati meelsasti tuldi. Majas valitses soodne töökeskkond ja sõbralik meeleolu. Raasiku Põhikooli juhina on Kadri Viira loonud toreda kollektiivi ning kool on jõudsate sammudega edasi arenenud.

Priit Tamm – aukodaniku nimetus omistati 09.02.2010.
Mistra – Autexi tegevjuht.1990. aastal töötas Mistras ca 130 töötajat, kõrgajal- 2007.a. 210 ja nüüd jälle 135, neist ca 40% on Raasiku valla elanikud. Täna on suurimaks turuks Skandinaavia autotööstus, kuhu kas otse või läbi allhankijate tarnitakse ca 80% toodetest. Alates 2010.a ka BMW 3seeria autodes ja VW mudelites. Mistra-Autex AS omab alates 1999.a. autotööstuse poolt kõiki nõutavaid kvaliteedisertifikaate. Mistra-Autex AS erastati 1993 .a. ning kuni 2004 .a. lõpuni kuulus enamuses Soome kapitalile, lates 2005. a. algusest aga 100% ettevõtte juhtkonnale.

Valdur Peegel (16.03.1938-22.04.2017) – aukodaniku tiitel omistati 10.02.2009
Põline Aruküla elanik Valdur Peegel on Raasiku valla volikogu liige alates 1999.a oktoobrist. Kõik need aastad on ta valla hea käekäigu pärast muret tundnud. Ta on korrastanud metsaaluseid, rajanud männikusse oma kodu lähedale pargi, aastaid on ta korrastanud terviserada. Aktiivse sportlasena on ta tegelenud suusatamise ja kergejõustikuga ning mänginud sulgpalli.
Korrakaitsekomisjoni liige on ta alates 2000. aastast ja sama komisjoni esimees alates 2002.a novembrist. Heakorra- ja keskkonnakomisjoni töös osaleb ta 2002. aastast.
Kaitseliitu on Valdur Peegel kuulunud 1998. aastast, samast ajast kuulub ta Raasiku valla Korrakaitse Ühingusse. Peale Kaitseliitu astumist hakkas ta abipolitseinikuks ja seda ametit peab kuni tänaseni. Valdur Peegel on kogu oma vaba aja ja hinge pannud just kodukoha turvalisuse tagamisse.

Jaan Jürisson (1.10.1929-12.10.2023) – aukodaniku tiitel omistati 12.02.2008

Jaan Jürisson on töötanud Raasiku kooli direktorina aastatel 1959-1966 ning pensionieas poeglaste tööõpetuse õpetejena ja majandusalajuhatajana. Raasiku Elektromehaanika- remondi tehases varustusosakonna juhatajana ja asedirektorina. Olnud aktiivne ühiskondlikult, laulnud rahvamaja segakooris, mänginud puhkpilli, juhatanud volikogu komisjoni tööd, aastaid tegutsenud ilmaliku matusekorraldajana.

Mairi Piir (15.08.1939-07.04.2018) – aukodaniku tiitel omistati 12.02.2008
Mairi Piiri on töötanud Aruküla ambulatooriumis 1970- st aastast, seega täitub tänavu Aruküla piirkonna arstina 38. tööaasta. Terapeudi kõrgem kategooria omistati dr. M. Piirile 1989. aastal. Pikkade tööaastate jooksul on ta olnud suure südamega ja hea suhtlemisoskusega ning mitmedki patsiendid on talle truuks jäänud peale elukohavahetust. Doktoril on olnud arstlikku vaistu, et kriitilistes situatsioonides õige otsus langetada. Oma töösse ja haigetesse suhtumisega on ta eeskujuks noorematele kolleegidele.

Harry-Johannes Rein (21.07.1926-03.01.2017) – aukodaniku nimetus omistati 13. veebruaril 2007.
1976 aastast kuni 1996 oli Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetaja. Tema eestvedamisel ja ideekavandi järgi on Harju -Jaani kiriku lähedusse püstitatud arhitektuuriliselt huvipakkuv ja kirikuga stiililiselt harmoneeruv kogudusemaja, tundmatu haua mälestusmärk Harju-Jaani kiriku juurde- sügavatähenduslik ja pilkupüüdev memoriaalteos ning Harju-Jaani vana kiriku asukohta tähistav mälestusmärk kirikumõisas. Õpetaja H.-J. Reinu kavandamisel ja eestvedamisel (osaliselt oli tema ise ka teostajaks) sai Harju-Jaani kirikuruum praeguse kauni, heledavärvilise ja sümbolirikka kujunduse, muuhulgas kavandas ja tellis õpetaja aknaid kaunistavad vitraažid ning kiriku välisfassaadile Jumala Talle kujutava reljeefi. Harju-Jaani kirikuaia ja kirikuümbruse liigirikas arboreetrum on tema rajatud. Õpetaja H.-J. Reinu ajal algasid Harju-Jaani koguduse juures taas pühapäevakooli ja leeritunnid ning taastati kristlikud laulatused.

Erika- Johanna Nõmmik (26.02.1924-23.04.2014) – aukodaniku tiitel omistati 13. veebruar 2007.a
Erika- Johanna Nõmmik on elanud Arukülas juba üle viiekümne aasta ning olnud Aruküla koolis kehalise kasvatuse õpetaja ja sporditöö edendaja noorte hulgas. Paljud tema käe all kasvanud noortest on saavutanud silmapaistvaid tulemusi kergejõustikus ja värav- ja võrkpallis. Viiekümnendatel aastatel oli E- J. Nõmmik Aruküla Kultuurimaja juhataja ja sel ajal loodi uuesti meie rahvatantsu traditsioon, mis on alles tänaseni.

Endla Koitla (24.03.1922-19.02.2018) – aukodaniku nimetus omistati 24.02.2006.a.
Endla Koitla on andnud suure panuse rahvakultuuri alalhoidmiseks ja edendamiseks Raasiku vallas. Alates 1955. a on olnud ta tegev Aruküla rahvamajas, juhendades naiskoori, naisansamblit "Sõprus", meesansamblit, segaansamblit ning segakoori "Helios". Pikki aastaid oli ta rahvatantsuansamblite kontsertmeister. Kogu oma tegevusaja vältel võtsid E. Koitla juhitud taidlusansamblid osa nii kohalikest kui ka maakondlikest ja vabariiklikest üritustest.

Ilse Tudre – aukodaniku nimetus omistati 24.02.2006.a. Ilse Tudre on Raasiku kandi elanik seitsmendat põlve. Ta juhatab alates 1977. aastast tänavu 100. sünnipäeva tähistanud Raasiku apteeki. Aastakümneid Raasiku apteeki juhatanud Ilse Tudre on ajaloohuviline ning teinud palju oma kodukandi ajaloo jäädvustamiseks. Ta on naine, kes tunneb oma tööd põhjalikult ning teeb seda erilise entusiasmiga.

Uno Kaunis (29.04.1926-26.12.2011) – aukodaniku nimetus omistati 24.02.2005.a. Uno Kaunis oli Eesti Skautide Ühingusse kuuluv Raasiku skaudijuht. Oma mitmekülgse elu jooksul jõudis ta anda panuse erinevatesse eluvaldkondadesse. Üheks läbivaks jooneks oli tema seotus skautlusega, enne 1940. aastat jõudis Uno Kaunis ise skaut olla ning peale skautluse taastamist 1980.a lõpust kuni surmani oli ta vaatamata oma kõrgele eale aktiivne ja tubli noortejuht, kellel jätkus tahtmist ja oskust noortega tegeleda.

Uno Pogga (25.01.1935-12.06.2005) – aukodaniku nimetus omistati 24.02.2003
Uno Pogga töötas pikka aega Raasiku Teedejaoskonna juhatajana. Tema juhtimisel asfalteeriti Raasiku aleviku tänavaid, Arukülas Tallinna maantee, asutuste territooriume ja farmide ümbrusi. Ka kultuuri- ja spordisündmustest võttis Uno Pogga aktiivselt osa, malevõistlustel oli ta oma võistkonnaga alati kohal. Samuti oli Uno Pogga Raasiku Jalgpalliklubi üks asutajatest.

Bengt Steinbach – aukodaniku nimetus omistati 24.02.2003.
Bengt Steinbach on Norbergi kommuuni ning Raasiku valla sõprussuhete loomise juures 1995. aasta sügisel. Tänu tema aktiivsele osavõtule on meie valda jõudnud mitmed koormad riiete, kooli laudade, toolide, invavahendite, muusikainstrumentide ja muuga. Lisaks on Bengt Steinbach olnud agar eestipoolsete gruppide Norbergis vastuvõtja.

Veera Saar (28.03.1912-20.07.2004) – aukodaniku nimetus omistati 24.02.2002.
Veera Saar lõpetas Tartu Ülikooli õpetajakutsega. Huvi kirjutamise vastu oli tal juba ülikoolis, kuid kõik oma tuntumad romaanid kirjutas Veera Saar Arukülas. Tema kõige tuntum romaan on "Ukuaru". Romaanide ja lühijuttude kõrval ilmus Veera Saarelt 2000. aastal ka mälestusteraamat "Neid ammuseid aegu."

Olev-Jaan Varres (05.03.1924-04.03.2003) – aukodaniku nimetus omistati 24.02.2001
AS Tarco Vein juhatuse esimees Olev-Jaan Varres oli peaaegu kogu elu juht: AS Tarco Veinis, Aruküla leivatööstuses, abimajandis „Sõprus". Ühiskondlikult aktiivsena tegeles ta Aruküla kooli ja lauluväljaku projektidega, oli ainus siitkandi saadik Eesti Kongressil, osales kohaliku muinsuskaitse seltsi töös.

Meeta Heinla (06.12.1930-16.03.2012) – aukodaniku nimetus omistati 24.02.2000
Raasiku vallas alustas Meeta Heinla töötamist 1951. a, alguses Raasiku, hiljem kuni 2005. aastani eesti ja inglise keele õpetajana Aruküla Põhikoolis. Tema kiindumuseks oli rahvatants. Aastakümneid juhendas Meeta Heinla Aruküla Põhikooli ja Aruküla Rahvamaja juures tegutsevaid rahvatantsurühmi. Ta oli Raasiku valla tantsupäevade korraldamise algataja ja eestvedaja.

Toivo Veenre (06.06.1934-16.11.2004) – aukodaniku nimetus omistati 24.02.1999
Raasiku valla kolmas aukodanik Toivo Veenre oli kauaaegne põllumees, viimane külanõukogu esimees ja esimene vallavanem Raasiku vallas.

Helvi Vilippus (25.04.1923-09.03.2016) – aukodaniku nimetus omistati 24.02.1998
Helvi Vilippus on Raasiku vallas õpetajana töötanud aastakümneid. Tema kunstiringide lapsed on võtnud osa paljudest konkurssidest ja saanud diplomeid. Lisaks mitmekülgsele õpetajatööle on Helvi Vilippus olnud ka ühiskondlikult aktiivne. Ta on Aruküla Perenaisteseltsi asutaja, segakoori laulja, kogu kohaliku kunstielu pidev toetaja.

Johannes Betlem (06.02.1916 - 19.01.2007) – aukodaniku nimetus omistati 24.02.1998
Elupõline Harju-Jaani kiriku organist Johannes Betlem oli Raasikul aktiivne kirikutegelane juba enne 1940. aastat. Ta hoidis kirikuelu ja Harju-Jaani kogudust elus ka siis, kui kirikuelu oli varjusurmas. Johannes Betlem toetas kogu aeg kohaliku elu arengut ja aitas sellele kaasa, oli ühiskondlikult aktiivne juba eelmise Eesti Vabariigi ajal.