« Tagasi

Kurgla krossiraja detailplaneeringu algatamine

Raasiku Vallavalitsus teatab, et Raasiku Vallavolikogu 9.veebruari 2020. a. otsusega nr 11 algatati „Kurgla krossiraja" detailplaneering Kurgla külas, Rähni (KÜ 65101:001:0438) ja Lõokese katastriüksustel (KÜ 65101:001:0622) ja lähialal.

Raasiku Vallavalitsus esitas ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks Raasiku vallas, Kurgla külas, Rähni katastriüksusel (registriosa 13331202; katastritunnus 65101:001:0438; pindala 10,74 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa, omandivorm: Riigiomand), Lõokese katastriüksusel (registriosa puudub; katastritunnus 65101:001:0622; pindala 16,24 ha; sihtotstarve 100% sihtotstarbeta maa, omandivorm: reformimata riigimaa) ja lähialal. Planeeringuala suurus on ca 6.5 ha. Detailplaneeringu koostajat ei ole veel valitud.

Detailplaneeringuga kavandatakse motokrossi- ja mägijalgratta harjutusraja arendamist (mitteametlik harjutusrada on kasutusel olnud juba ca 12 aastat) ning sellele arenduseesmärkide ja tingimuste määramist. Kavandatavad tegevused on suunatud eelkõige Raasiku valla elanikele vaba aja veetmiseks ning harjutamiseks, mitte eesmärgiga vastata võistluste läbi viimise nõuetele. Detailplaneeringu eesmärgiks on moodustatava katastriüksuste maa sihtotstarbe muutmine ühiskondlike ehitiste maaks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Pärast detailplaneeringu kehtestamist taotletakse praegu riigile kuuluv maa munitsipaalomandisse.

Rähni maaüksuse osas on Raasiku Vallavalitsuse 11. detsembril 2017. a. korraldusega nr 415 kehtestatud Pääsukese, Rähni ja Särevälja kinnistute ja lähiala detailplaneering, mille eesmärgiks oli kahe elamukrundi moodustamine vastavalt üldplaneeringule ja avaliku juurdepääsu tee planeerimine. Käesolevasse planeeringualasse hõlmatud osa Rähni maaüksusest on kehtiva detailplaneeringuga määratud maatulundusmaaks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Raasiku valla üldplaneeringuga, kuivõrd maakasutuse kaardile on olemasolev motospordi krossirada märgitud. Hajaasustusalal, kus ei ole juhtostarvet määratud, on perspektiivis lubatud kõik katastri sihtotstarbed kui need sobivad piirkonda ja kavandatav tegevus lähtub üldplaneeringus etteantud tingimustest. Krossiraja alune osa on väärtuste ja piirangute kaardil märgitud väärtuslikuks põllumaaks, kuid olemasoleva krossiraja osa reaalselt ei ole enam põllumaa. Maaparandussüsteemide toimimise saab tagada koostöös Põllumajandusametiga.

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktile 4 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tuginedes KeHJS § 6 lõike 2 punktile 10 ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" (edaspidi määrus nr 224) § 13 punktile 9 tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 ning määruses nr 224 nimetamata juhul mootorsõidukite alalise võidusõidu- või testimisraja rajamisega.

KeHJS § 33 lõigete 3-6 kohaselt KeHJS § 33 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lõigete 4 ja 5 sätestatud kriteeriumide alusel antud eelhinnang on esitatud detailplaneeringu algatamise otsuse lisas 2.

Nimetatud otsusega jäeti keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) algatamata, sest planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. KSH eelhinnangus on välja toodud, missuguste meetmetega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel. Enne otsustamist küsiti KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt KSH vajalikkuse osas Keskkonnaameti seisukohta.

Vastavalt KeHJS § 35 lg 5 p 3 teavitame, et detailplaneeringu koostamise algataja on Raasiku Vallavolikogu, koostamise korraldaja ja kehtestaja Raasiku Vallavalitsus ning planeeringulahenduse koostajat ei ole veel valitud.

Planeeringu koostamise käigus viiakse läbi vajalikud uuringud, millede täpne maht ja nimekiri täpsustatakse vastavate ametiasutustega planeeringu koostamise käigus. Lähteseisukohtades on välja toodud kaitsealuste liikide uuring, dendroloogiline inventuur, mürauuring, vajadusel radoonikaitsemeetmete uuring.

Detailplaneeringuga seotud dokumentidega on võimalik tutvuda Raasiku Vallavalitsuses (eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga, tel 5017483) ja Raasiku valla dokumendiregistris: http://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=182374

Infopäringud palume edastada e-posti aadressile raasiku.vald@raasiku.ee või paberkandjal Tallinna mnt 24, Aruküla, Harjumaa 75201.